MEIE LUGU
Vana-Veski Puhkekeskus asub Puiatu küla kunagise vesiveski asukohas. Veski talu asutas Ernst Ross, kes omandas krundi asundustaluna Vabadussõjas osalemise eest. Elamu oli mitmeid aastaid kasutusel suvilana. Hiljem asus tallu elama perepoeg Jüri Ross, kes päris talu 1978. aastal. Tema järgi on nime saanud nüüdseks restaureeritud puhkekompleksi kuuluv Jürimaja. Vana-Veski Puhkekeskus alustas tegevust 2002. aastal.
Leida Muhu mälestused lapsepõlvest
“Järvamaal on üks küla mille nimeks on Puiatu. Ta algab Tallinna poolt tulles Ussisoo raba servast ja kulgeb kahel pool Tallinn-Tartu maanteed kahe kilomeetri pikkuselt Tartu poole. Selles külas oli kunagi oma veski, kus külarahvas käis vilja jahvatamas, see oli isegi veel kolmekümnendate aastate algul. Oli ka vallamaja kus töötas Anna vald. Täpselt ei mäleta, mis aastani ta tegutses, aga kolmekümnendate algul töötas veel. Selle aasta suvel (1933) kui minu ema sündis pidi hooletute kalameeste pärast Puiatu küla ära põlema. Tuli hakkas levima jõe äärsest metsast ja tuul oli väga tugev ning tuli ja suits tulid kõik küla poole. Sel ajal ei olnud selliseid võimsaid kustutus vahendeid. Kõik küla mehed ja ka kaugemalt võitlesid tulega, kuid millegiga ei saanud tulele piiri panna. Naised kandsid juba majadest kraami välja. Tuli oli küla all juba mõne saja meetri kaugusel, kui abi tuli kõrgemalt. Äkki muutus tuule suund ja hakkas vihma sadama, nii saadi tulele piir panna ning jäid terveks kõik majad.”
Puiatu vesiveski 1976. aastal. Foto: Veljo Ranniku
“Puiatu (Pojato) mõis oli Purdi rüütlimõisa üheks kõrvalmõisaks. Selle asukoht oli ligikaudu seal, kus praegu on Vana-Veski Puhkekeskus. Viimase juurde pöörab kruusatee Tallinn-Tartu maantee 73. kilomeetrilt, Ussisoo kurvi lähedalt. Suurelt maanteelt ca 900 m eemal on Puiatu-Möldri talukompleks, kus tänapäeval kaasaaegsem elamu. Selle talu juurest vasakule pöörates jõuab ca 400 meetri pärast Vana-Veski Puhkekeskusesse, mille suurimaks ehituseks ongi restaureeritud vana veskihoone (praegune Jürimaja). Siiski pole päris selge, kus Puiatu poolmõisa keskus päriselt asus. Võimalik, et see oli kuskil Puiatu-Möldri talumaadel. Veidi tõenäolisem on see, et Puiatu mõisa keskseks tegevuseks oli kõik veskitööga seonduv. Selle loogika järgi peaks mõisakeskus olema just veskihoone ümbrus. Täit kindlus siiski pole, sest kõik inimesed, kes mõisaajal siin elasid, on ammu surnud. Mõisa olemasolust Puiatus pole need, kes siinkandis 70 aastat elanud, midagi kuulnud. Praegu on vesiveski ümbrus kohandatud suuremate ja väiksemate gruppidele mõeldud puhkekeskuseks. Veskit ümbritsevad kanalid lisavad ümbrusele ilu.” (Ranely Haas)
PUUTUMATA LOODUS, JÄGALA JÕGI JA VANA VESIVESKI KANALID
PRIVAATNE ASUKOHT EESTI SÜDAMES
KÕRVEMAA MAASTIKUKAITSEALA METSAD JA RABAD